Auli Veske
Üldvõitja (ja täiskasvanute kategooria võitja)
Otto Arro Tallinna Reaalkoolist
Õpilased
Margit Kerov
Filoloogid
Nikolai Kuznetsov
Muu emakeelega
Maria Lume
Eestlased välismaal
Jüri Tõnisson
Vaegkuuljad
Margit Kerov
Parim nutiseadmega kirjutaja
19. korda toimunud e-etteütlus on küll lõppenud, kokku jõudis poole tunni jooksul Vikerraadioni esialgsetel andmetel 8451 teksti.
Etteütlus on küll lõppenud, kuid soovi korral võite end proovile panna. Siin on e-etteütluse audiofail ja vaegkuuljate videofail. Korrektne tekst koos paralleelvariantide ja veaohtlike kohtade selgitustega on allpool.
Täname väga kõiki osalejaid!
„Isegi minu kui aasta looma jaoks on säherdune maastikuvaade liigmodernne,“ üürgas stereotüüpne siil, kui oli kesk kapitalistlikku masinavärki oma tintmusta nospli leetmulla seest välja torganud.
„Hei, lageraiujad, kas te Nietzschet olete lugenud?“ päris okkaline olevus pretensioonikalt, ent söandamata vasturepliiki ära oodata põgenes isetahtsi e-etteütluse apokalüptilisest stseenist, kus kõik haavadki horisontaalselt värisevad.
Ränkraskelt rännuteelt naasnud suitsu- ja piirpääsuke kiibitsesid pilvepiiril, põline rekajuht kuulas Fred Jüssi linnulauluplaati, korpas palgega kassivolask popsutas kännu otsas piipu, ere kodumaapäike silmi pimestamas.
Poststalinistlikust traumast võitu saanud üldinimlik harvester jäi pimedaks nagu Oidipus ja hakkas otsima oma pärimuslikku algupära.
Kui vaatate seda lehte samast arvutist/veebilehitsejast, millega e-etteütluse sooritasite, vajutage nupule, et näha enda teksti.
Kui soovite enda e-etteütlust e-posti aadressile, sisestage siia aadress, mille eelnevalt kontaktandmetesse kirjutasite.
Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.
"Isegi minu kui aasta looma jaoks on säherdune maastikuvaade liigmodernne," üürgas stereotüüpne siil, kui oli kesk kapitalistlikku masinavärki oma tintmusta nospli leetmulla seest välja torganud.
"Kui" tähistab võrdlust (minu kui aasta looma) ega nõua enda ette koma.
Kirjeldavat laadi tiitleid, nagu aasta loom, aasta lind, aasta putukas, kirjutatakse väikese tähega.
Kuna jutt käib maastikku kujutavast vaatest (mitte näiteks maastikule kuuluvast vaatest), kirjutatakse sõna „maastikuvaade“ siin kokku.
Sõna "liigmodernne" loeti e-etteütluses ette liitsõnana, mis väljendab kindlat omaette mõistet. Määrsõna "liig" kohatine lahkukirjutus on olnud omane eriti kõne- ja luulekeelele (ma olen liig halb ja sina nõnda hea), kuid kirjakeeles on tavapärane kokkukirjutus, eriti eespool mainitud põhjusel: omaette mõiste.
Omadussõnas „modernne“ on kaks n-tähte, esimene on tüve lõpphäälik ja teine liite algushäälik. Esiosa „liig-“ tähenduses ‘liigne’ kirjutatakse sõnaga „modernne“ kokku.
Otsekõne „Isegi minu kui aasta looma jaoks on säherdune maastikuvaade liigmodernne!“ on jutumärkides. Otsekõne lõpus enne jutumärke on hüüumärk (kui otsekõnet käsitatakse hüüdlausena) või koma (kui otsekõnet võetakse väitlausena).
Sõna „üürgama“ käib kirjakeeles ü-ga, mitte h-ga.
See „kui“ alustab kõrvallauset (kui oli .. oma tintmusta nospli leetmulla seest välja torganud) ja nõuab koma. Seda, et tegemist on kõrvallausega, näitab öeldis „oli välja torganud“.
Sõna „kesk“ tähenduses ‘keset’ kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Liidet „lik“ sisaldavate sõnade „kapitalistlik“ ja „pärimuslik“ (see sõna on neljandas lauses) osastav kääne on kahe k-ga „kapitalistlikku“ ja „pärimuslikku“.
"Hei, lageraiujad, kas te Nietzschet olete lugenud?" päris okkaline olevus pretensioonikalt, ent söandamata vasturepliiki ära oodata põgenes isetahtsi e-etteütluse apokalüptilisest stseenist, kus kõik haavadki horisontaalselt värisevad.
Üte „lageraiujad“ eraldatakse mõlemalt poolt komaga. Kui hüüdsõna sulab järgneva üttega kokku, võib nende vahelt koma ära jätta; kui hüüdsõna ja ütte vahel on aga tuntav paus, nagu siinsel juhul loeti, tuleb panna koma: hei, lageraiujad, kas ..
Etteütluse 2. lause üks eesmärke oli näidata, et üte “lageraiujad” käib komade vahele. Iseenesest on võimalik esitada otsekõnelause “Hei, lageraiujad, kas te Nietzschet olete lugenud?” ka kahe lausena (“Hei, lageraiujad! Kas te Nietzschet olete lugenud?”), kuid see oleks esiteks möödahiilimine ütte kahepoolse koma küsimusest ja teiseks poleks see vastanud etteütluse etteantud tingimustele: lauseid on kokku neli ja korraga loetakse ette üks lause. Otsekõne on olemuselt kõrvallause, ta on sellega ka asendatav (okkaline olevus päris, kas lageraiujad on Nietzschet lugenud), ja seega on koos otsekõnega tegemist ühe lausega.
Saksa filosoofi nimi on Friedrich Wilhelm Nietzsche.
Otsekõne „Hei, lageraiujad, kas te Nietzschet olete lugenud?“ on jutumärkides ning otsekõne lõpus enne jutumärke on küsimärk, sest otsekõne on küsilause (sellele viitavad küsisõna „kas“ ja öeldisverb „pärima“).
Sõna kirjutatakse "pretensioonikalt", mitte "pretentsioonikalt"
mata-lauselühendi komastamine oleneb kahest asjaolust: kas mata-vorm on oma laiendite ees või järel ja kas lauselühend tervikuna on oma põhilause ees või järel. Siin lauses on lauselühend põhilause ees ja mata-vorm on lauselühendi algul. Sellise kombinatsiooni puhul on komakasutus vaba: komad võib panna ja võib ka panemata jätta. Kes otsustab komade kasuks, võib nihutada mata-vormi ette käiva koma sidesõna „ent“ ette (kaks koma sulavad sel juhul ühte), aga võib jätta koma ka otse mata-vormi ette (sel juhul on sõna „ent“ kahe koma vahel).
Sõna „isetahtsi“ tähenduses ‘omal tahtel, omal soovil’ kirjutatakse kokku kui liitmäärsõna.
Sõnade „ent“ ja „kus“ ees käib koma, sest nii rindlause osalause (ent .. põgenes isetahtsi e-etteütluse apokalüptilisest stseenist) kui ka kõrvallause (kus kõik haavadki horisontaalselt värisevad) tuleb komaga eraldada.
Kui sõna lõpeb helitu häälikuga, on rõhuliiteks „-ki“.
Ränkraskelt rännuteelt naasnud suitsu- ja piirpääsuke kiibitsesid pilvepiiril, põline rekajuht kuulas Fred Jüssi linnulauluplaati, korpas palgega kassivolask popsutas kännu otsas piipu, ere kodumaapäike silmi pimestamas.
Kui liitsõnas (nagu siin „suitsupääsuke“) jäetakse ära korduv osa (pääsuke), asendab seda sidekriips: suitsu- ja piirpääsuke. Tuleb tähele panna, et kriips oleks just puuduva osa kohal (sõna „suitsu“ järel), mitte välja kirjutatud liitsõna (piirpääsuke) juures.
Võib kirjutada nii kokku kui ka lahku.
Osalausete vahele (sõnade „pilvepiiril“ ja „linnulauluplaati“ järele) võib panna komad (mis on tavalisem) või ka semikoolonid. Semikooloniga on tavaks eraldada omavahel lõdvemini seotud lauseosi, eriti siis, kui komal on neis lauseosades juba muid ülesandeid täita.
Eestipärane mugand on ühe k-ga reka, aga õigeks loetakse ka soome kirjakuju jäljendav kahe k-ga rekka. "Rekajuht" kirjutatakse kokku.
Linnulauluplaadi puhul tuleks mõelda sellele, kas nimi „Fred Jüssi“ käib pigem plaadi või pigem linnulaulu kohta. Kes pooldab esimest seisukohta, kirjutab Fred Jüssi linnulauluplaat, kuid kellele on vastuvõetav ka teine tõlgendus, see võib kirjutada ka Fred Jüssi linnulaulu plaat. Kuivõrd Fred Jüssil ei ole täpselt sellise pealkirjaga plaati (ei liitsõna ega sõnaühendiga), tuleks plaadi nimetus kirjutada väikese tähega ja ilma jutumärkideta (mitte pealkirja moodi).
Verbita lauselühend „ere kodumaapäike silmi pimestamas“ eraldatakse muust lausest komaga. mas-vorm „pimestamas“ kirjutatakse eelnevast käändsõnast „silmi“ lahku. Õigeks loetakse ka "kodumaa päike".
Poststalinistlikust traumast võitu saanud üldinimlik harvester jäi pimedaks nagu Oidipus ja hakkas otsima oma pärimuslikku algupära.
Esiosa „post-“ tähenduses ‘pärast, järel-, -järgne’ kirjutatakse järgneva sõnaga ilma sidekriipsuta kokku.
Sõna „nagu“ ette koma ei käi, sest „nagu“ ei alusta siin kõrvallauset, vaid võrdlust.
Sõna „ja“ ette koma ei käi, sest „ja“ ei alusta siin järsult uue mõttega lauset, ei väljenda vastandust, seletust ega järeldust.
Liidet „lik“ sisaldavate sõnade „kapitalistlik“ ja „pärimuslik“ osastav kääne on kahe k-ga „kapitalistlikku“ ja „pärimuslikku“.
© 2025-2026