Brita Kaasik
Üldvõitja (ja filoloogide kategooria võitja)
Margaret Pärli Tallinna Prantsuse Lütseumist
Õpilased
Maarja Oras
Täiskasvanud
Timo Raussi
Muu emakeelega
Mart Marjak
Eestlased välismaal
Laura Lang
Vaegkuuljad
Margit Kerov
Parim nutiseadmega kirjutaja
18. korda toimunud e-etteütlus on küll lõppenud, kokku jõudis poole tunni jooksul Vikerraadioni 10 807 teksti.
Etteütlus on küll lõppenud, kuid soovi korral võite end proovile panna. Siin on e-etteütluse audiofail ja vaegkuuljate videofail. Korrektne tekst koos paralleelvariantide ja veaohtlike kohtade selgitustega on allpool. Saadet, kus kuulutati välja võitjad ja kommenteeriti tänavust e-etteütlust, saab järelkuulata siit.
Täname väga kõiki osalejaid!
„Aktuaalsest kaamerast“ näeme ängitekitavaid sõjauudiseid, lakkamatuid päevapoliitilisi kemplusi, kuuleme väikesevõitu pensionidest ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire käes vaevlemisest.
Võiksime tänavusel raamatuaastal õppida ajaloost, mis pole muud kui ülekohus ülekohtu otsa, ja kultuurist, mis teeb nähtavaks ebavõrdsusest läbiimbunud võimumustrid.
Trööstigu meid eestikeelse kirjasõna rikkalikkus, meeldigu siis modernne või traditsiooniline proosa, žanrikirjandus, ühismeedialuule või räpplüürika, e-raamatud või tekstid iidvanades koltunud katekismustes.
Tänavu möödub Noor-Eesti esimesest albumist sada kakskümmend aastat, seetõttu võiksime kiirtarbimiseks mõeldud vemmalvärsside või “Chuck Norrise anekdootide” kõrval ammutada vaimujõudu meie oma kõrgkirjandusest.
Kui vaatate seda lehte samast arvutist/veebilehitsejast, millega e-etteütluse sooritasite, vajutage nupule, et näha enda teksti.
Kui soovite enda e-etteütlust e-posti aadressile, sisestage siia aadress, mille eelnevalt kontaktandmetesse kirjutasite.
Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.
"Aktuaalsest kaamerast" näeme ängitekitavaid sõjauudiseid, lakkamatuid päevapoliitilisi kemplusi, kuuleme väikesevõitu pensionidest ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire käes vaevlemisest.
„Aktuaalne kaamera‟ on saate, täpsemini saatesarja pealkiri. Pealkirju on tavaks kirjutada jutumärkides, esimene sõna suure algustähega. Sama moodi nagu „Aktuaalne kaamera‟ käivad mis tahes muud pealkirjad, nt „Päevakaja“, „Vikerhommik“, „Olukorrast riigis‟.
Lauses täiendina esinevaid ühendeid, mille järelosaks on kesksõna (nagu siin v-kesksõna "tekitav") ja esiosaks käändsõna (äng), saab kirjutada nii kokku kui ka lahku (ängitekitavad ~ ängi tekitavad sõjauudised). Kumba eelistada, kas liitsõna või sõnaühendit, oleneb suuresti sellest, kas kirjutaja käsitab ühendit nagu omaette tähendusega omadussõna või mitte.
Lauses on kaks rinnastatud ehk võrdväärset öeldisrühma, esimese põhjaks "näeme" (näeme ängitekitavaid sõjauudiseid, lakkamatuid päevapoliitilisi kemplusi), teisel "kuuleme" (kuuleme väikesevõitu pensionidest ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire käes vaevlemisest). Kahe rühma vahele sõna kuuleme ette sobib panna koma, kuid mõeldav on ka semikoolon, see on vahemärk, mida kasutatakse nii koondlause loetelurühmade kui ka rindlause osalausete vahel.
Omadussõna "väike(ne)" ainsuse omastav võib olla nii kolmesilbiline "väikese" kui ka kahesilbiline "väikse". Etteütluses ette loetud vorm oli kolmesilbiline "väikese". Sõna "väikesevõitu" kirjutatakse kokku, sest reegli kohaselt moodustab järelosa -võitu koos omastavas käändes käändsõnaga liitsõna (sama moodi nt "laisavõitu", "lühikesevõitu").
Sõna "pension" on üks neid sõnu, mida vabariikliku õigekeelsuskomisjoni 1982. aasta otsuse kohaselt saab käänata kaht moodi: "muuseum"-tüübi järgi (siis on mitmus pensionidest) ja "album"-tüübi järgi (mitmus on pensionitest). Etteütluses loeti ette d-ga vorm pensionidest, aga õigena läks kirja ka see, kui etteütluse kirjutaja kuulis ja kirjutas siiski "t"-ga "pensionitest".
Kui liitsõnas (nagu siin "aktiivsushäire") jäetakse ära korduv osa (häire), asendab seda sidekriips: "aktiivsus- ja tähelepanuhäire". Tuleb tähele panna, et kriips oleks just puuduva osa kohal (sõna "aktiivsus" järel), mitte välja kirjutatud liitsõna (tähelepanuhäire) juures.
Võiksime tänavusel raamatuaastal õppida ajaloost, mis pole muud kui ülekohus ülekohtu otsa, ja kultuurist, mis teeb nähtavaks ebavõrdsusest läbiimbunud võimumustrid.
Sõna "raamatuaasta" tähistab teema-aasta liiki ja sobib seetõttu kirjutada väikese tähega ja kokku. Kokku kirjutama kallutab peale liigimõistelise sisu ka sarja ühtsus: varem on meil olnud nt "kunstiaasta", "muuseumiaasta", "disainiaasta", "merekultuuriaasta", "digikultuuriaasta". Kui ühendi esiosa on mitmuse omastavas või on täiendil omakorda täiend, siis kirjutame lahku: "raamatukogude aasta", "eesti(keelse) raamatu aasta".
Sidesõna "kui" ette pannakse koma vaid juhul, kui järgnev lauseosa sisaldab öeldist (tegusõna pöördelist vormi). Muud "kui"-tarindite puhul võib koma panna ka juhul, kui järgneb tegusõna käändeline vorm (ma- või da-tegevusnimi), nt "meil ei jää üle muud(,) kui ülekohut taluda" (= kui talume ülekohut). Etteütluse lauses ei järgne muud kui-tarindile tegusõna käändelist ega pöördelist vormi ja koma vaja pole: muud kui ülekohus ülekohtu otsa.
Kõrvallaused ("mis pole muud kui ülekohus ülekohtu otsa ja mis teeb nähtavaks ebavõrdsusest läbiimbunud võimumustrid") eraldatakse muust lausest komaga. Kui kõrvallause lõppedes jätkub pealause ja-sõnaga, tuleb selle ette panna ikkagi koma, sest kõrvallause koma reegel on tugevam kui reegel, et "ja" ette koma ei käi. Seetõttu on ka siin ja ees koma: ".. ülekohus ülekohtu otsa, ja ..".
"Läbi imbuma" on ühendtegusõna. Kui ühendtegusõna kesksõnavorm esineb lauses täiendina, võib seda kirjutada nii kokku kui ka lahku: "ebavõrdsusest läbiimbunud ~ läbi imbunud võimumustrid". "Võimumustrite" puhul oleneb kokku-lahkukirjutus sellest, kuidas kirjutaja käsitab täiendite kuuluvust: kas ebavõrdsusest on läbi imbunud mustrid või võim. Esimesel juhul sobib kirjutada "võimumustrid", teisel juhul "võimu mustrid", õigeks loetakse mõlemad variandid.
Trööstigu meid eestikeelse kirjasõna rikkalikkus, meeldigu siis modernne või traditsiooniline proosa, žanrikirjandus, ühismeedialuule või räpplüürika, e-raamatud või tekstid iidvanades koltunud katekismustes.
Ühendist "eesti keel" saadud "ne"-liiteline omadussõna "eestikeelne" kirjutatakse kokku.
"likkus"-liide kirjutatakse kahe "k"-ga. Kuna see liide on astmevahelduseta (erinevalt lik-liitest), on selles kaks "k"-d ka muudes käänetes peale nimetava ("rikkalikkusest", "rikkalikkusega").
Rindlause osalausete vahele sobib panna koma kui kõige neutraalsem kirjavahemärk. Kes käsitab siiski "meeldigu"-sõnaga algavat osalauset kui eelneva osa selgitust, võib panna ka kooloni; kes tunneb soovi osalauset eriliselt esile tõsta, võib panna "meeldigu"-sõna ette mõttekriipsu: "Trööstigu meid eestikeelse kirjasõna rikkalikkus, meeldigu siis .. / : meeldigu siis .. / – meeldigu siis .." Koma ja koolon kirjutatakse eelneva sõnaga kokku, mõttekriipsu ette ja järele tuleb jätta tühik.
Omadussõnas "modernne" on kaks "n"-tähte, esimene on tüve lõpphäälik ja teine liite algushäälik.
Luule liigina saab kirjutada kokku "ühismeedialuule", kuid kes seda liiga pikaks peab, võib luule-sõna ka lahku jätta, ühendi sisu sellest kuigivõrd ei muutu.
Muusikastiili nimetus "räpp" (mis on mugandatud inglise sõnast "rap") on eesti keeles kodunenud, seetõttu ei ole etteütluse rööpvariantide hulgas antud tsitaatsõna "rap". Sõna "räpp" muusika mõttes on ÕSides olemas alates 1999. a ÕSist, mugand on aluseks ka liitsõnadele ja tuletistele ("räppmuusika", "räpialbum", "räppar", "mõminaräpp", "lemberäpp", "jõuluräpp").
Elektroonilise raamatu sünonüüm "e-raamat" kirjutatakse väiketähe ja sidekriipsuga.
Selle fraasi tähendust ei mõjuta kuigivõrd see, kas panna täiendite vahele koma või mitte. Kes käsitab täiendeid samaväärsena ehk näeb seletusseost (iidvana, st koltunud), paneb koma; kelle arvates on täiendid hõlmavad, jätab koma panemata.
Sõna "katekismus" keskel ei ole "k"-d (võrdle ladina "catechismus"), ehkki mõnest vanemast allikast võib ka leida kuju "katekiskmus". Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat ja kirjutatakse väiketähega nagu tavaline üldnimi, nt meie esimene säilinud trükis, Wanradti ja Koelli katekismus (1535).
Tänavu möödub Noor-Eesti esimesest albumist sada kakskümmend aastat, seetõttu võiksime kiirtarbimiseks mõeldud vemmalvärsside või “Chuck Norrise anekdootide” kõrval ammutada vaimujõudu meie oma kõrgkirjandusest.
Kirjandusliku rühmituse nime Noor-Eesti võib kirjutada ilma jutumärkideta, nagu on praegu nimede puhul üldiselt tavaks, kuid võib kasutada ka jutumärke (nagu on olnud varasem tava). Täpsustav täiendosa "Noor" liidetakse sidekriipsu abil: "Noor-Eesti". Esimese, 1905 ilmunud albumi tiitellehel sidekriipsu küll veel ei kasutata, kuid alates teisest albumist (1907) on ka tiitellehel kuju Noor-Eesti. Seda, et nimes peab olema sidekriips, näitab ka käänamine: sidekriipsuga kirjutatavas nimes käändub ainult järelosa (Noor-Eesti : Noor-Eesti album, uurib Noor-Eestit), sõnaühendis käänduksid mõlemad osad (Noore Eesti album nagu nt Suure Munamäe vaatetorn). "Album" kui teose liiki näitav sõna kirjutatakse väikese tähega: "Noor-Eesti esimene album".
Teksti lugeja juhtis tähelepanu sellele, et arvud tuleb kirjutada sõnadega.
Teksti lugeja juhtis tähelepanu sellele, et arvud tuleb kirjutada sõnadega.
Sõna "-kümmend" kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku: "kakskümmend". Sõna "sada" kirjutatakse järgnevast arvsõnast lahku: "sada kakskümmend".
Rindlause osalausete vahele sobib panna koma kui kõige neutraalsem kirjavahemärk, kuid osalause esiletõstmiseks on mõeldav kasutada ka mõttekriipsu: "Tänavu möödub Noor-Eesti esimesest albumist sada kakskümmend aastat, seetõttu võiksime .. / – seetõttu võiksime .." Koma kirjutatakse eelneva sõnaga kokku, mõttekriipsu ette ja järele tuleb jätta tühik.
Raamatu pealkiri kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega, seega „Chuck Norrise anekdoodid‟. Mõnikord saab teosele siiski viidata ka kirjeldava nimetusega ehk ilma jutumärkideta: Chuck Norrise anekdoodid (võrdle „Inglise-eesti sõnaraamat‟ ja inglise-eesti sõnaraamat).
Sõna anekdoot keskel on "d", lõpus "t" (võrdle kreeka anekdotos), mitmuse omastav on "anekdootide".
Sõna "vaimujõud" kui omaette mõiste (vaimne jõud, vaimne suutlikkus) tähistaja kirjutatakse kokku.
© 2024-2025