2024. aasta e-etteütluse korrektne tekst ja paralleelvõimalused

rosett

Brita Kaasik

Üldvõitja (ja filoloogide kategooria võitja)

rosett

Dorian Tamm Tallinna 32. Keskkoolist

Õpilased

rosett

Ralf Tambets

Täiskasvanud

rosett

Vera Rõika

Muu emakeelega

rosett

Edith Maasik

Eestlased välismaal

rosett

Teet Kallaste

Vaegkuuljad

rosett

Margit Kerov

Parim nutiseadmega kirjutaja

17. korda toimunud e-etteütlus on lõppenud. Poole tunni jooksul jõudis Vikerraadio toimetuseni 10 864 etteütlust.

E-etteütlus on küll lõppenud, kuid soovi korral võite end proovile panna. Siin on e-etteütluse audiofail ja vaegkuuljate videofail. Korrektne tekst koos paralleelvariantide ja veaohtlike kohtade selgitustega on allpool. Saadet, kus etteütluse koostajad levinud vigu välja tõid ning neid selgitasid, saab järelkuulata siit. E-etteütlusega seotud uudiseid saab lugeda siit

Täname väga kõiki osalejaid!

Etteütluse tekst

Kontrolltekst:

Kas pole teps mitte kihvt, et haridus- ja teadusministeerium paikneb Tartus Munga tänaval?

Seal, ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel tuleb pedagoogikaalased otsused langetada kivisse raiutud imposantsete kultuuriheeroste märksa pilgu all.

Peeter Põllu, esimese haridusministri rühikas selg tuletab meelde koolmeistrite määravat osatähtsust ühiskonnas ning üksisilmi teineteist jälgivad Kreutzwald ja Kalevipoeg kõrvu oskarlutsuliku kaine literaadipilguga ei lase unustada eesti vaimuilma alusväärtusi.

Vahest peaks valitsusegi Stenbocki majast rahvusülikooli akadeemilisse mõjuvälja kupatama – nii oleks võimukandjatel ehk mahti ilmavaate turgutamiseks linnaraamatukogust kübekene tarkust nõutada või Tartu kunstimuuseumis kultustaieseid nautida.

Too Pisa torni sarnane majamürakas võib tekitada muidugi äraspidise tunde, et Emajõe Ateenas on alalõpmata midagi viltu.

Sisestatud tekst:

Vaata enda e-etteütlust

Kui vaatate seda lehte samast arvutist/veebilehitsejast, millega e-etteütluse sooritasite, vajutage nupule, et näha enda teksti.

Telli e-etteütlus e-postile

Kui soovite enda e-etteütlust e-postile, sisestage siia aadress, mille eelnevalt kontaktandmetesse kirjutasite. 

Viga! Kirjutage laura.raudnagel@err.ee.
E-kiri saadetud.

E-etteütluse keerukamate kohtade ja rööpsuste selgitused ning levinud vead 

Kas pole teps mitte kihvt, et haridus- ja teadusministeerium paikneb Tartus Munga tänaval?
  • Sõnas "kihvt" on "hv" asemel "f"

    Kõnekeelsel sõnal võib olla eri kirjakujusid, ja EKI ühendsõnastik annab ka f-iga kuju kift. Etteütluses on koostajad õigeks lugenud senistes ÕSides kinnistunud ja keeles tavapärasema hv-ga kuju kihvt.

  • haridus- ja teadusministeerium / Haridus- ja Teadusministeerium

    Asutuste kirjeldavaid nimetusi saab kirjutada nii väikese kui ka suure tähega. Samas tekstis sobib hoida ühtset joont: kirjutada kõik nimetused väikese või kõik suure tähega. Nimetustes olevad sidesõnad (nt ja) kirjutatakse alati väiketähega.

  • Pärast sõna "Tartus" on üleliigne koma

    Kui kõrvuti olevad kohamäärused hõlmavad üksteist (Munga tänav on üks Tartu tänavaid) ja on lauses mõnes kohakäändes (nt sees- või alalütlevas), ei panda nende vahele koma: paikneb Tartus Munga tänaval. Koma ei olene määruste järjekorrast, ka Munga tänaval Tartus käib samamoodi ilma komata. Kui kohaväljendid ei ole lauses kohakäändes määruseks, vaid jäävad nimetavasse käändesse, tuleb nende vahele koma: aadress on Tartu, Munga tänav või Munga tänav, Tartu.

  • Esimeses lauses on küsimärgi asemel punkt

    Tegemist on küsilausega.

Seal, ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel tuleb pedagoogikaalased otsused langetada kivisse raiutud imposantsete kultuuriheeroste märksa pilgu all.
  • Seal, ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel(,)

    Kui lauses on kõrvuti kaks sellist kohamäärust (seal ja ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel), millest teine täpsustab esimest, pannakse määruste vahele koma (seal, ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel). Seda, et järgnev määrus täpsustab eelnevat, näitab see, kui saame järgneva määruse ette lisada see on, see tähendab, nimelt vms, nt seal, see tähendab ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel. Kuna täpsustava määruse suhe talle eelneva määrusega on samasugune nagu lisandil ja selle põhjal, võib siin rakendada ka järellisandi koma reeglit ehk panna kaks koma (seal, ülikooli peahoonest mõne kukesammu kaugusel, tuleb ..). Sõnad siin, seal, siis jms võivad järgneva kohamäärusega kord rinnastuda (siis pannakse koma), kord alistuda (koma puudub). Alistuse puhul pole järgnev sõna rõhutatud, sõnad siin, seal, siis jms on lähedased omadussõnalisele täiendile (nt seal männikus, siin majas).

  • Sõnas "pedagoogikaalased" on üleliigne sidekriips

    ne-lõpulised omadussõnad kirjutatakse kokku, seega pedagoogikaalane. Kahe kõrvutise tähe vahele sidekriipsu ei panda, loetavuskriipsu on tavaks rakendada alles siis, kui kõrvuti satub kolm või enam samasugust tähte.

  • Sõna "kivisse raiutud" on kirjutatud kokku

    Tavalised käändsõna ja kesksõna ühendid kirjutatakse täiendina harilikult lahku, nt vette visatud kivi, juustesse jäetav palsam, tulevikku suunatud idee. Mõnd sagedasemat, püsivamat kesksõnaühendit võidakse hakata ka liitomadussõnade eeskujul kokku kirjutama, nt suussulav šokolaad, muljetavaldav vaatepilt, murettekitav asjaolu. Sel moel tekkinud omadussõnadest saab muu hulgas moodustada ka võrdevorme, nt kõige suussulavam, muljetavaldavam, murettekitavam (sõnaühendi puhul peame võrdlemiseks ümber sõnastama, nt kõige rohkem muret või kõige suuremat muret tekitav). Kui vaadata keelekasutust, siis ühend kivisse raiutud ei ole veel omadussõnaks kujunenud ja sobib seega kirjutada lahku: kivisse raiutud kultuuriheerosed.

Peeter Põllu, esimese haridusministri rühikas selg tuletab meelde koolmeistrite määravat osatähtsust ühiskonnas ning üksisilmi teineteist jälgivad Kreutzwald ja Kalevipoeg kõrvu oskarlutsuliku kaine literaadipilguga ei lase unustada eesti vaimuilma alusväärtusi.
  • Pärast sõna "haridusministri" on üleliigne koma

    Omastavas käändes olev järellisand eraldatakse komaga ainult eestpoolt (Peeter Põllu, esimese haridusministri rühikas selg). Teine ehk tagumine koma jäetakse ära seetõttu, et koma lahutaks omastavas käändes täiendi (esimese haridusministri) selle põhisõnast (selg).

  • ning-koma

    ning-sõna ette võib panna koma, kui ning alustab järsult uue mõttega lauset.

  • Liigsed jutumärgid nimes Kreutzwald

    Kunstiteoseid saab kirjutada nii pealkirjana, nt Amandus Adamsoni „Kalevipoeg“, kui ka kirjeldava nimetusena, nt Tartu vabadussõja/Vabadussõja mälestussammas, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Siin tekstis on Kreutzwald ja Kalevipoeg isikutena, kes teineteist üksisilmi jälgivad, seetõttu ei ole neid kirjutatud kunstiteose pealkirja reegli järgi.

  • Liigsed jutumärgid nimes Kalevipoeg

    Kunstiteoseid saab kirjutada nii pealkirjana, nt Amandus Adamsoni „Kalevipoeg“, kui ka kirjeldava nimetusena, nt Tartu vabadussõja/Vabadussõja mälestussammas, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument. Siin tekstis on Kreutzwald ja Kalevipoeg isikutena, kes teineteist üksisilmi jälgivad, seetõttu ei ole neid kirjutatud kunstiteose pealkirja reegli järgi.

  • Lauseosa "kõrvu oskarlutsuliku kaine literaadipilguga" on kirjutatud kiiluna.

    Seda fraasi saaks käsitada ka kiiluna ja panna nt mõttekriipsude vahele, kuid kiiluna kirjutamist peaks toetama ettelugemisel tehtavad pausid. Kuna pause lugemisel ei tehtud, ei näinud koostajad ka kiiluna kirjutamise võimalust ette.

  • oskarlutsulik/oskar-lutsulik

    Mitmesõnalisest nimest (nagu Oskar Luts) saadud tuletisi võib kirjutada nii kokku (oskarlutsulik) kui ka loetavussidekriipsuga (oskar-lutsulik). Loe siit

  • "oskarlutsulik" on kirjutatud suure O- ja suure L-tähega

    Tuletised kirjutatakse alati väikese tähega. Tegemist on nimetuletisega.

  • "Literaadipilguga" on kirjutatud lahku

    Kuivõrd kaine sõna ei käi siin mitte literaadi, vaid pilgu kohta – kaine pilk, kaine pilguga on keeles üsna tavaline väljend – tuleb literaadipilk kirjutada kokku (seda toetab ka sõna ettelugemine liitsõnana).

  • eesti/Eesti vaimuilm

    Väikese tähega eesti rõhutab rahvuskuuluvust (eesti vaimuilm kui eestlaste vaimuilm), suure tähega Eesti viitab maale (Eesti vaimuilm kui Eestis valitsev, Eestis elavatele inimestele omane vaimuilm).

Vahest peaks valitsusegi Stenbocki majast rahvusülikooli akadeemilisse mõjuvälja kupatama - nii oleks võimukandjatel ehk mahti ilmavaate turgutamiseks linnaraamatukogust kübekene tarkust nõutada või Tartu kunstimuuseumis kultustaieseid nautida.
  • Stenbocki maja

    Ehitiste nimetused kirjutatakse väikese tähega, v.a neis nimetustes sisalduvad pärisnimed (nt Stenbock). 1792 valminud hoonet Toompeal on läbi aegade nimetatud tema esimese omaniku krahv Jakob Pontus Stenbocki järgi Stenbocki majaks. Erinevalt ehitistest saab neis tegutsevaid asutusi kirjutada ka suure tähega, nt riigikantselei/Riigikantselei, vabariigi valitsus / Vabariigi Valitsus. Ehitiste kujundlikke nimetusi saab kirjutada nii väikese kui ka suure tähega (nt Tartus plasku või Plasku), kuid Stenbocki maja pole kujundlik nimetus ega käi selle reegli alla.

  • Sõna "maja" on kirjutatud suure algustähega

    Ehitiste kujundlikke nimetusi saab kirjutada nii väikese kui ka suure tähega (nt Tartus plasku või Plasku), kuid Stenbocki maja pole kujundlik nimetus ega käi selle reegli alla.

  • Vahest peaks valitsusegi Stenbocki majast rahvusülikooli akadeemilisse mõjuvälja kupatama – / : / ,

    Siin on kahe osalause piiril kaaluda kolme vahemärgi vahel: mõttekriips, koolon ja koma. Mõttekriips sobib juhul, kui soovime järgnevat osalauset eriliselt esile tõsta. Koolon sobib juhul, kui käsitame järgnevat osalauset selgitava või täpsustava osalausena. Koma sobib mõlema tugeva kirjavahemärgi – mõttekriipsu ja kooloni – neutraalse alternatiivina.

  • Sõna "linnaraamatukogu" on kirjutatud suure algustähega

    Sõna, mis väljendab raamatukogu tüüpi, sobib kirjutada väikese tähega ja kokku: linnaraamatukogu nagu maa-, küla- või kooliraamatukogu. Tartus paikneva raamatukogu täisnimetus on pikem ja selles võib tüübinimetus esineda ka suure tähega: Tartu Oskar Lutsu nimeline linnaraamatukogu / Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu.

  • Sõna "linnaraamatukogu" on kirjutatud lahku.

    Sõna, mis väljendab raamatukogu tüüpi, sobib kirjutada väikese tähega ja kokku: linnaraamatukogu nagu maa-, küla- või kooliraamatukogu. Tartus paikneva raamatukogu täisnimetus on pikem ja selles võib tüübinimetus esineda ka suure tähega: Tartu Oskar Lutsu nimeline linnaraamatukogu / Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu.

  • Neljanda lause lõppu on pandud küsimärk

    Lause lõpus on punkt. Lause esimest osalauset, mis algab vahest-sõnaga, võib pidada ka küsilauseks, aga rindlause lõpumärk oleneb viimasest osalausest, ja see siin on väitlause, mitte küsilause (nii oleks võimukandjatel ehk mahti ilmavaate turgutamiseks linnaraamatukogust kübekene tarkust nõutada või Tartu kunstimuuseumis kultustaieseid nautida).

Too Pisa torni sarnane majamürakas võib tekitada muidugi äraspidise tunde, et Emajõe Ateenas on alalõpmata midagi viltu.
  • Pärast sõna "too" on üleliigne koma.

    Mõnikord võib järellisandi põhjana käsitada ka asesõnu see või too, kui asesõna on rõhutatud ja järgnevast pausiga eraldatud. Soovi korral võib sel juhul koma kasutada, kuid alati on õige komata kasutus: Too(,) Pisa torni sarnane majamürakas(,) võib tekitada .. Etteütluse teksti ettelugemisel asesõna too ei rõhutatud ning sõnade too ja majamürakas järel pausi ei tehtud, seega ei ole ka koma panekuks põhjust.

  • Sõnas "Pisa" on üleliigne "i"

    Pisa kirjutatakse ühe i-ga, kuigi hääldatakse kahe i-ga.

  • "Pisa torni sarnane" on kirjutatud kokku

    Kui ne-lõpulise omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku: Pisa torni sarnane (võrdle ilma täiendita: tornisarnane).

  • "Emajõe Ateena" on kirjutatud väikeste algustähtedega

    Kujundlikus nimetuses olev koha- või isikunimi säilitab alati oma suure algustähe: Taaralinn, Emajõe Ateena (vrd Taara, Ateena).

© 2023-2024