Triin Siiber
Üldvõitja (ja täiskasvanute kategooria võitja)
Mona Rea Nerva Saverna Põhikoolist
Õpilased
Kärt Normann
Filoloog
Jev
Muu emakeelega
Marilin Greim
Eestlased välismaal
Tuuli Raam
Vaegkuuljad
Margit Kerov
Parim nutiseadmega kirjutaja
Tänavu osales e-etteütlusel 8942 inimest!
E-etteütlus on küll lõppenud, kuid soovi korral võite end proovile panna. Siin on e-etteütluse audiofail ja vaegkuuljate videofail. Korrektne tekst koos paralleelvariantide ja levinumate vigade selgitustega allpool. Siit saate kuulata saadet, kus samuti eksimusi selgitati.
Täname väga kõiki osalejaid!
Rutlikult piki puise Vanemuise tänava peegeljat pinda tulvab paari tuhande pealine rahvameri Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi manu.
Pidupäevase paatose vallandavad parnaslased, kes pühitsevad kirjanike liidu juubelit, ja raamatukogude aasta vaimus teadustraktaate neelav maa sool.
“See on ju metsik metafiktsioon,” lõõritab r-i põristav Emajõe-äärne ööbik vabavärsis peotäiele pürjelitele, “keegi on meid ühes heade mõtete linnaga e-etteütluslikku passusse pannud!”
Järgneb spontaanne kiidutorm: iseendaga üks ja seesama rahvusteadvus nõuab oma sügavküntud südametunnistuselt lüüriliste varaaitade avardamist.
Eks ta ole.
Kui vaatate seda lehte samast arvutist/veebilehitsejast, millega e-etteütluse sooritasite, vajutage nupule, et näha enda teksti.
Kui soovite enda e-etteütlust e-postile, sisestage siia aadress, mille eelnevalt kontaktandmetesse kirjutasite.
Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.
Rutlikult piki puise Vanemuise tänava peegeljat pinda tulvab paari tuhande pealine rahvameri Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi manu.
Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik olenemata tema pikkusest ühe tähega. lik-liide on astmevahelduslik, nõrgas astmes kirjutatakse ühe k-ga. Loe siit / Loe siit
Õige on "piki".
Mitme sõnaga kirjutatud arv, nagu paar tuhat, kirjutatakse järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku. Loe siit
Omastavas käändes järellisand eraldatakse komaga ainult ühelt poolt ehk peale "Lotmani". Kui järellisand oleks mõnes muus käändes, tuleks panna koma ka järellisandi järele. Komade asemel võib järellisandit eraldada ka mõttekriipsudega, sel juhul pannakse mõttekriips ka lisandi järele, olenemata lisandi käändest, sest mõttekriips on kahepoolne kirjavahemärk. Sulge sobiks lisandi eraldamiseks kasutada vaid juhul, kui lisand väljendaks teisejärgulist infot. Loe siit
Väljend tähenduses ’tarkadest targim’, mida pole põhjust käsitada ega kirjutada nimena. Samasse ritta kuuluvad väljendid "narride narr", "lollide loll" jt.
Rinnastatud võrdväärsete lauseliikmete vahele asendab ja-sõna sidekriips. Ühesõnalised nimed võib ühendada nii side- kui ka mõttekriipsuga vaid sel juhul, kui näidatakse vahemaad, nt Oandu-Ikla ~ Oandu–Ikla matkarada. Loe siit
Kuivõrd nimetäiend Tartu-Moskva laiendab sõna koolkond (Tartu-Moskva koolkond), mitte sõna semiootika, tuleb semiootikakoolkond kirjutada kokku.
Õige on "korüfee".
Omastavas käändes järellisand eraldatakse komaga ainult ühelt poolt. Kui järellisand oleks mõnes muus käändes, tuleks panna koma ka järellisandi järele. Komade asemel võib järellisandit eraldada ka mõttekriipsudega, sel juhul pannakse mõttekriips ka lisandi järele, olenemata lisandi käändest, sest mõttekriips on kahepoolne kirjavahemärk. Sulge sobiks lisandi eraldamiseks kasutada vaid juhul, kui lisand väljendaks teisejärgulist infot. Loe siit
Pidupäevase paatose vallandavad parnaslased, kes pühitsevad kirjanike liidu juubelit, ja raamatukogude aasta vaimus teadustraktaate neelav maa sool.
Õige on "paatos".
Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik olenemata tema pikkusest ühe tähega. Loe siit
Täisnimetus, mida saab soovi korral kirjutada läbiva suurtähega, on Eesti Kirjanike Liit. Nimetuse lühivarianti kirjanike liit sobib kirjutada väiketähega. Loe siit
Kirjanike liit kirjutatakse lahku.
Kõrvallause pannakse komade vahele. Kui kõrvallause lõpeb ja-sõna ees, tuleb koma panna ka ja ette. Loe siit
Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast sõnast harilikult lahku. Nagu pühi ja tähtpäevi, nii sobib ka mitmesuguste teema-aastate kirjeldavaid nimetusi kirjutada väiketähega. Loe siit / Loe siit
Väljend "maa sool" on tähenduses ’õpetaja, haritlane vms’, mida pole põhjust käsitada ega kirjutada nimena.
Tegu ei ole soola liigiga, vaid kujundliku väljendiga (maale kuuluv sool)
"See on ju metsik metafiktsioon," lõõritab r-i põristav Emajõe-äärne ööbik vabavärsis peotäiele pürjelitele, "keegi on meid ühes heade mõtete linnaga e-etteütluslikku passusse pannud!"
Õigeks loeti "r"-i.
Tähtede käänamisel eraldatakse käändetunnus või tüvevokaal sidekriipsuga: alustab a-st ja b-st, susistab s-i. Tsiteeritava keelendi võib soovi korral panna jutumärkidesse. Õige on ühekordne r. Loe siit
"Äärne" on omadussõna ja omadussõna täiend kirjutatakse üldreeglina kokku, va nime puhul, kui vahele pannakse sidekriips. Emajõgi on nimi ja seetõttu kirjutatakse suure algustähega.
Õige on "pürjelitele".
Siin on tegemist ühe lausega. Kuna saatelause paikneb otsekõne vahel, on esimese otsekõnelõigu lõpus ja ka saatelause lõpus koma ning saatelausele järgnev otsekõnelõik algab väiketähega. Otsekõnelause lõpus võib olla punkt või ka hüüumärk. Loe siit
Siin on tegemist ühe lausega. Kuna saatelause paikneb otsekõne vahel, on esimese otsekõnelõigu lõpus ja ka saatelause lõpus koma ning saatelausele järgnev otsekõnelõik algab väiketähega. Otsekõnelause lõpus võib olla punkt või ka hüüumärk. Loe siit
Viidet Tartu motole „Heade mõtete linn“ saab kirjutada üldnimena, st heade mõtete linn, samuti kujundliku nimena, st Heade Mõtete Linn või Heade Mõtete linn. Tunnuslausest kui sildist lähtudes on mõeldav kirjutada ka pealkirjana, st „Heade mõtete linn“. Loe siit
lik-liide on astmevahelduslik, tugevas astmes kirjutatakse kahe k-ga. Loe siit
Kui lause lõpeb otsekõnega, tuleb lõpetav kirjavahemärk enne jutumärke.
Järgneb spontaanne kiidutorm: iseendaga üks ja seesama rahvusteadvus nõuab oma sügavküntud südametunnistuselt lüüriliste varaaitade avardamist.
Omadussõnas on kaks n-i: spontaan + ne.
Rindlauses sobib seletava või täpsustava osalause ette panna koolon. Selle asemel võib siiski kasutada ka mõttekriipsu (või koma), mis on tegelikus tarvituses võrdlemisi levinud. Loe siit
Kinnistunud väljend, mis on arvatavasti tõlkelaen saksa (ein und dasselbe) või vene (одно и то же) keelest. Väljend koosneb kolmest sõnast, mis kirjutatakse lahku.
Eks ta ole.
Ehkki kõnes võidakse lauset eks ta ole hääldada ühe tervikuna ja vabamas keelepruugis ka kokku kirjutada, on kirjakeeles tavaks kirjutada kõik kolm sõna lahku.
© 2021-2022