2022. aasta e-etteütluse tulemused

rosett

Triin Siiber

Üldvõitja (ja täiskasvanute kategooria võitja)

rosett

Mona Rea Nerva Saverna Põhikoolist

Õpilased

rosett

Kärt Normann

Filoloog

rosett

Jev

Muu emakeelega

rosett

Marilin Greim

Eestlased välismaal

rosett

Tuuli Raam

Vaegkuuljad

rosett

Margit Kerov

Parim nutiseadmega kirjutaja

Tänavu osales e-etteütlusel 8942 inimest!

E-etteütlus on küll lõppenud, kuid soovi korral võite end proovile panna. Siin on e-etteütluse audiofail ja vaegkuuljate videofail. Korrektne tekst koos paralleelvariantide ja levinumate vigade selgitustega allpool. Siit saate kuulata saadet, kus samuti eksimusi selgitati. 

Täname väga kõiki osalejaid!

Etteütluse tekst

Kontrolltekst:

Rutlikult piki puise Vanemuise tänava peegeljat pinda tulvab paari tuhande pealine rahvameri Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi manu.  

Pidupäevase paatose vallandavad parnaslased, kes pühitsevad kirjanike liidu juubelit, ja raamatukogude aasta vaimus teadustraktaate neelav maa sool.  

“See on ju metsik metafiktsioon,” lõõritab r-i põristav Emajõe-äärne ööbik vabavärsis peotäiele pürjelitele, “keegi on meid ühes heade mõtete linnaga e-etteütluslikku passusse pannud!”  

Järgneb spontaanne kiidutorm: iseendaga üks ja seesama rahvusteadvus nõuab oma sügavküntud südametunnistuselt lüüriliste varaaitade avardamist.  

Eks ta ole.

Sisestatud tekst:

Vaata enda e-etteütlust

Kui vaatate seda lehte samast arvutist/veebilehitsejast, millega e-etteütluse sooritasite, vajutage nupule, et näha enda teksti.

Telli e-etteütlus e-postile

Kui soovite enda e-etteütlust e-postile, sisestage siia aadress, mille eelnevalt kontaktandmetesse kirjutasite. 

Veateade 2
E-kiri saadetud.

2022. aasta e-etteütluse levinumad vead ja selgitused

Rutlikult piki puise Vanemuise tänava peegeljat pinda tulvab paari tuhande pealine rahvameri Juri Lotmani, tarkade targa ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna korüfee mälestusmärgi manu.
  • Sõnas "rutlikult" on üleliigne "t" või "k"

    Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik olenemata tema pikkusest ühe tähega. lik-liide on astmevahelduslik, nõrgas astmes kirjutatakse ühe k-ga. Loe siit / Loe siit

  • Sõnas "piki" on üleliigne "k"

    Õige on "piki".

  • Sõna "paari tuhande pealine" on kirjutatud kokku

    Mitme sõnaga kirjutatud arv, nagu paar tuhat, kirjutatakse järgnevast ne- või line-liitelisest omadussõnast lahku. Loe siit

  • Lotmani nime järel on koma ära jäetud

    Omastavas käändes järellisand eraldatakse komaga ainult ühelt poolt ehk peale "Lotmani". Kui järellisand oleks mõnes muus käändes, tuleks panna koma ka järellisandi järele. Komade asemel võib järellisandit eraldada ka mõttekriipsudega, sel juhul pannakse mõttekriips ka lisandi järele, olenemata lisandi käändest, sest mõttekriips on kahepoolne kirjavahemärk. Sulge sobiks lisandi eraldamiseks kasutada vaid juhul, kui lisand väljendaks teisejärgulist infot. Loe siit

  • Sõna "tarkade" on suure algustähega.

    Väljend tähenduses ’tarkadest targim’, mida pole põhjust käsitada ega kirjutada nimena. Samasse ritta kuuluvad väljendid "narride narr", "lollide loll" jt.

  • Sõnas "Tartu-Moskva" puudub sidekriips

    Rinnastatud võrdväärsete lauseliikmete vahele asendab ja-sõna sidekriips. Ühesõnalised nimed võib ühendada nii side- kui ka mõttekriipsuga vaid sel juhul, kui näidatakse vahemaad, nt Oandu-Ikla ~ Oandu–Ikla matkarada. Loe siit

  • Sõna "semiootikakoolkonna" on kirjutatud lahku

    Kuivõrd nimetäiend Tartu-Moskva laiendab sõna koolkond (Tartu-Moskva koolkond), mitte sõna semiootika, tuleb semiootikakoolkond kirjutada kokku.

  • Sõnas "korüfee" on "ü" asemel "i"

    Õige on "korüfee".

  • Pärast sõna "korüfee" on üleliigne koma

    Omastavas käändes järellisand eraldatakse komaga ainult ühelt poolt. Kui järellisand oleks mõnes muus käändes, tuleks panna koma ka järellisandi järele. Komade asemel võib järellisandit eraldada ka mõttekriipsudega, sel juhul pannakse mõttekriips ka lisandi järele, olenemata lisandi käändest, sest mõttekriips on kahepoolne kirjavahemärk. Sulge sobiks lisandi eraldamiseks kasutada vaid juhul, kui lisand väljendaks teisejärgulist infot. Loe siit

Pidupäevase paatose vallandavad parnaslased, kes pühitsevad kirjanike liidu juubelit, ja raamatukogude aasta vaimus teadustraktaate neelav maa sool.
  • Sõnas "paatose" on "o" asemel "u"

    Õige on "paatos".

  • Sõnas "parnaslased" on üleliigne "s"

    Kaashäälikuühendis kirjutatakse iga häälik olenemata tema pikkusest ühe tähega. Loe siit

  • Kirjanike liit on kirjutatud suurte algustähtedega

    Täisnimetus, mida saab soovi korral kirjutada läbiva suurtähega, on Eesti Kirjanike Liit. Nimetuse lühivarianti kirjanike liit sobib kirjutada väiketähega. Loe siit

  • Peale sõna "kirjanike" on tühik ära jäetud

    Kirjanike liit kirjutatakse lahku.

  • Pärast sõna "juubelit" on koma ära jäetud

    Kõrvallause pannakse komade vahele. Kui kõrvallause lõpeb ja-sõna ees, tuleb koma panna ka ja ette. Loe siit

  • Sõna "raamatukogude aasta" on kokku kirjutatud

    Mitmuse omastavas olev nimisõna kirjutatakse järgnevast sõnast harilikult lahku. Nagu pühi ja tähtpäevi, nii sobib ka mitmesuguste teema-aastate kirjeldavaid nimetusi kirjutada väiketähega. Loe siit / Loe siit

  • Väljend "maa sool" on kirjutatud suure algustähega

    Väljend "maa sool" on tähenduses ’õpetaja, haritlane vms’, mida pole põhjust käsitada ega kirjutada nimena.

  • Väljend "maa sool" on kirjutatud kokku

    Tegu ei ole soola liigiga, vaid kujundliku väljendiga (maale kuuluv sool)

"See on ju metsik metafiktsioon," lõõritab r-i põristav Emajõe-äärne ööbik vabavärsis peotäiele pürjelitele, "keegi on meid ühes heade mõtete linnaga e-etteütluslikku passusse pannud!"
  • Sõnas "r-i" on jutumärk vales kohas

    Õigeks loeti "r"-i.

  • Sõnas "r-i" on üleliigne "r" või puudub sidekriips

    Tähtede käänamisel eraldatakse käändetunnus või tüvevokaal sidekriipsuga: alustab a-st ja b-st, susistab s-i. Tsiteeritava keelendi võib soovi korral panna jutumärkidesse. Õige on ühekordne r. Loe siit

  • Sõnas "Emajõe-äärne" on sidekriips ära jäetud. Emajõgi on kirjutatud väikse algustähega.

    "Äärne" on omadussõna ja omadussõna täiend kirjutatakse üldreeglina kokku, va nime puhul, kui vahele pannakse sidekriips. Emajõgi on nimi ja seetõttu kirjutatakse suure algustähega.

  • Sõnas "pürjelitele" on "l" asemel "r"

    Õige on "pürjelitele".

  • Pärast sõna "pürjelitele" on koma asemel punkt ehk lõpetatud lause. Otsekõne ja saatelause teema.

    Siin on tegemist ühe lausega. Kuna saatelause paikneb otsekõne vahel, on esimese otsekõnelõigu lõpus ja ka saatelause lõpus koma ning saatelausele järgnev otsekõnelõik algab väiketähega. Otsekõnelause lõpus võib olla punkt või ka hüüumärk. Loe siit

  • Sõnas "keegi" on "k" asemel "K" ehk alustatud on uut lauset. Otsekõne ja saatelause teema.

    Siin on tegemist ühe lausega. Kuna saatelause paikneb otsekõne vahel, on esimese otsekõnelõigu lõpus ja ka saatelause lõpus koma ning saatelausele järgnev otsekõnelõik algab väiketähega. Otsekõnelause lõpus võib olla punkt või ka hüüumärk. Loe siit

  • "Heade mõtete linn" on kirjutatud valesti

    Viidet Tartu motole „Heade mõtete linn“ saab kirjutada üldnimena, st heade mõtete linn, samuti kujundliku nimena, st Heade Mõtete Linn või Heade Mõtete linn. Tunnuslausest kui sildist lähtudes on mõeldav kirjutada ka pealkirjana, st „Heade mõtete linn“. Loe siit

  • Sõnas "e-etteütluslikku" on "k" ära jäetud

    lik-liide on astmevahelduslik, tugevas astmes kirjutatakse kahe k-ga. Loe siit

  • Peale sõna "pannud!" on üleliigne punkt

    Kui lause lõpeb otsekõnega, tuleb lõpetav kirjavahemärk enne jutumärke.

Järgneb spontaanne kiidutorm: iseendaga üks ja seesama rahvusteadvus nõuab oma sügavküntud südametunnistuselt lüüriliste varaaitade avardamist.
  • Sõnas "spontaanne" on üks "n" ära jäetud

    Omadussõnas on kaks n-i: spontaan + ne.

  • Pärast sõna "kiidutorm" on koolon ära jäetud

    Rindlauses sobib seletava või täpsustava osalause ette panna koolon. Selle asemel võib siiski kasutada ka mõttekriipsu (või koma), mis on tegelikus tarvituses võrdlemisi levinud. Loe siit

  • Viga väljendis "üks ja seesama"

    Kinnistunud väljend, mis on arvatavasti tõlkelaen saksa (ein und dasselbe) või vene (одно и то же) keelest. Väljend koosneb kolmest sõnast, mis kirjutatakse lahku.

Eks ta ole.
  • Lause "Eks ta ole" on kirjutatud kokku

    Ehkki kõnes võidakse lauset eks ta ole hääldada ühe tervikuna ja vabamas keelepruugis ka kokku kirjutada, on kirjakeeles tavaks kirjutada kõik kolm sõna lahku.

© 2021-2022