Martin Leis
Üldvõitja (ja täiskasvanute kategooria võitja)
Kristofer Oja Nõo Reaalgümnaasiumist
Õpilased
Marju Roberts
Filoloog
Julia Männik
Muu emakeelega
Annika Kluge
Eestlased välismaal
Külliki Bode
Vaegkuuljad
Margit Kerov
Parim nutiseadmega kirjutaja
Tänavu jõudis Vikerraadio toimetuseni poole tunni jooksul 10 890 e-etteütlust, mis on uus rekord.
E-etteütlus on küll lõppenud, kuid soovi korral võite end proovile panna. Siin on e-etteütluse audiofail ja vaegkuuljate videofail. Korrektne tekst koos paralleelvariantide ja veaohtlike kohtade selgitustega on allpool.
Täname väga kõiki osalejaid!
Üks modernne suunamudija kirjutas hiljaaegu Facebookis, et Artur Alliksaare sajanda sünniaastapäeva puhul võiks noorte laulu- ja tantsupidu alata mõne alliksaarelikus vaimus levimuusikapalaga.
Nojah, päris naljakas, kui ühendkoor ülistaks liikumisaastat omamoodi hääldusharjutusega, esitades lugu „Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes“.
Praegu, nagu me teame, süüdatakse laulupidude tuli Mihkel Lüdigi laulu „Koit“ saatel, mille sõnad olevat Friedrich Kuhlbars kirjutanud lauluseltsis Koit umbes veerand tunniga.
Mainitud seltsi loomise ja nime idee sündis Võrtsjärve-äärses kõrtsis, kus koduteel peatunud laulupidulised mekkisid kesvamärjukest ja nägid idataevas punetama löönud koitu.
Alliksaare poeesiat repertuaaris igatahes ei ole, aga „Olematus võiks ju ka olemata olla“, nagu kõlab literaadi postuumselt ilmunud luulekogu pealkiri.
Kui vaatate seda lehte samast arvutist/veebilehitsejast, millega e-etteütluse sooritasite, vajutage nupule, et näha enda teksti.
Kui soovite enda e-etteütlust e-postile, sisestage siia aadress, mille eelnevalt kontaktandmetesse kirjutasite.
Kontrollsüsteem oli leebe üleliigsete reavahetuste, tühikute ning erinevate jutumärgivormide suhtes.
Üks modernne suunamudija kirjutas hiljaaegu Facebookis, et Artur Alliksaare sajanda sünniaastapäeva puhul võiks noorte laulu- ja tantsupidu alata mõne alliksaarelikus vaimus levimuusikapalaga.
Niisugused tuletised, kus sõnatüvi lõpeb sama häälikuga, millega algab liide (modern + ne), ei allu reeglile, mis näeb ette kirjutada kaashäälikuühendis kõik häälikud ühe tähega. Seega on sõnas modernne kõrvuti kaks n-i, omastavas asendub ne-silp se-silbiga: modernse.
Nimi kirjutatakse suure algustähega.
Kui liitsõna korduv osa jäetakse ära (nagu siin laulupeo järelosa pidu), asendab seda sidekriips: laulu- ja tantsupidu. Üritust, mis on nimetatud osavõtjate (noored) ja eesmärgi järgi (laulu- ja tantsupidu), sobib kirjutada üldnimena ehk väiketähega. Peo pealkiri, milleks seekord on „Püha on maa“, käib seevastu jutumärkides ja esisuurtähega.
Nimedest saadud tuletised kirjutatakse väikese tähega: Alliksaar, aga alliksaarelik.
Nojah, päris naljakas, kui ühendkoor ülistaks liikumisaastat omamoodi hääldusharjutusega, esitades lugu "Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes".
Kuigi sellel üritusel on kujundlik liigisõna, sest aasta ei tähista siin kalendriaastat, vaid kogu aastat hõlmavat liikumisteemaliste ürituste sarja, sobib nimetust kirjutada väiketähega. Sel moel sobitub liikumisaasta samassse ritta varasemate teema-aastate nimetustega, nagu raamatukogude aasta, digikultuuriaasta, muusika-aasta või merekultuuriaasta.
Kui des-vorm (esitades) eelneb oma laienditele (lugu „Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes“), käib des-vormi ette koma.
Luuletuste, laulude, luulekogude pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega nagu mis tahes muudki pealkirjad: lugu „Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes“, laul „Koit“, luulekogu „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Kui pealkiri satub lause lõppu, on lauselõpupunkt pealkirja kinnijutumärkide järel (mitte enne jutumärke, nagu oleks otsekõne puhul).
Praegu, nagu me teame, süüdatakse laulupidude tuli Mihkel Lüdigi laulu "Koit" saatel, mille sõnad olevat Friedrich Kuhlbars kirjutanud lauluseltsis Koit umbes veerand tunniga.
Nimisõna, mis on mitmuse omastavas (laulupidude), kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku: laulupidude tuli. Liitsõnas vahetab mitmuse omastava sageli välja ainsuse omastav: raamaturiiul (mis sisuliselt on raamatute riiul), loengusari, laulupeotuli.
Õige kirjapilt on Mihkel Lüdig.
Õige kirjapilt on Friedrich Kuhlbars.
Nime ees olevat liigisõna lauluselts sobib kirjutada väiketähega nagu mis tahes üldnime.
Mainitud seltsi loomise ja nime idee sündis Võrtsjärve-äärses kõrtsis, kus koduteel peatunud laulupidulised mekkisid kesvamärjukest ja nägid idataevas punetama löönud koitu.
Nimi liidetakse ne-lõpulisele omadussõnale sidekriipsuga: Võrtsjärve-äärne. Omadussõnast lahku jäetakse vaid mitmest sõnast koosnev nimi, nt Artur Alliksaare vääriline, Peipsi järve äärne – kuid jälle kokku Alliksaare-vääriline, Peipsi-äärne.
Nimi liidetakse ne-lõpulisele omadussõnale sidekriipsuga: Võrtsjärve-äärne. Omadussõnast lahku jäetakse vaid mitmest sõnast koosnev nimi, nt Artur Alliksaare vääriline, Peipsi järve äärne – kuid jälle kokku Alliksaare-vääriline, Peipsi-äärne.
Alliksaare poeesiat repertuaaris igatahes ei ole, aga "Olematus võiks ju ka olemata olla", nagu kõlab literaadi postuumselt ilmunud luulekogu pealkiri.
Paul-Eerik Rummo koostatud valikkogu pealkirja „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968) sobib kirjutada jutumärkides ja esisuurtähega. Kes selles lauses siiski pealkirja ei taba, saab vormistada tavalise osalausena ehk jutumärkideta ja väiketähega – seegi sobib kirjutatu mõttega.
© 2022-2023